Ajaarvamine kujunes ajaloo jooksul välja igasugu mõõtmiste ja taevakehade jälgimise tulemusena. Nagu lugeja arvatavasti teab, on aasta jagatud kaheteistkümneks kuuks, ning vähemalt meie geograafilises asukohas tähistatakse uut aastat siis kui detsembri viimane päev lõpule jõuab. Kuljuse kontekstis on aga uusaastapeo tavapäraseks toimumise hetkeks jaanuari lõpp/veebruari algus. Ei tea millest selline hilinemine tingitud on, aga nagu ikka – parem hilja, kui mitte kunagi! Viimase paari aasta jooksul on vast iga inimene vähemalt korra ühel või teisel moel laboritööga seotud olnud. Kuljuse uusaastapidu püsis samuti ajastu vaimus, seega käesoleva aasta 5. veebruari õhtul kogunesid tantsijad “Katse 22“ nimelisse laborisse. Astudes Glehni lossi uste vahele võis külaline tunda ennast justkui Frankensteini katakombides, olles ümbritsetud ühelt poolt katseklaaside, helendavate vedelike ja suitsevate substantsidega, ning teiselt - ringi hulkuvate teadlaste, bakterite, katsejäneste ja muude chemistry-liste tegelastega. Kuna tegemist oli Kuljuse laboriga, siis teadustööga võrreldes omas jalgade keerutamine kõrgemat prioriteeti. Sel korral oli laval särtsakas ühe-mehe-bänd, kes külalistesse tantsupisiku sisse süstis. Tantsuelamuse ja sotsialiseerimise hõlbustamiseks olid kasutusel tantsukaardid, mis käiku läksid ja tantsupõranda kuumemaks kütsid. Igal tantsukaardil olid lisaks paariliste nimekirjale kirjas viited ülesannetele, mille sisu sai näha spetsiaalses Mendelejevi tabelis. Seeläbi tekkis võimalus lisaks jalgade keerutamisele praktiseerida ka nupukust ja leidlikkust.
Ühel hetkel, kui tantsud tantsitud, etteasted etendatud, mängud mängitud ja kriipsud üles kriipsutatud, oli aeg õhtu põhitoiminguks – traditsiooniliseks™ õnnevalamiseks. Nagu ikka – valati õnne, löödi šampuse klaasidega proosit ning sooviti õnne uude aastasse. Sama traditsiooniline nagu õnnevalaminegi, on ka igasugu Kuljuse pidustuse muundumine seljankaks, kus näeb rahvaviisi saatel tantsimist, pindade koristamist ning kriibsubaari viimase resursijäägi elimineerimist. 2022. aasta uusaastapidu ei olnud esimene ja kindlasti ka mitte viimane kord, kui eelnevalt kirjeldatud teoreem tõestust leidis. Iga lõpp on millegi algus ja võib-olla mõni algus on ka millegi lõpp. Nii sai otsa ka meie meeleolukas õhtu, mille järel sai olevik jätkata olemist, minevik minemist, ja tulevik – tulemist. Boriss Zahharov
1 Comment
Krista
18/2/2022 23:20:34
Oli väga meeleolukas ja tore pidu!
Reply
Leave a Reply. |
Kuulutaja kirjakast
|