|
Novembrist märtsini - just niikaua kestis meestepäev E-rühmas. Aus vastus on, et tegelikult on mehed meile iga päev sama säravad kui novembrikuus, aga kord aastas pühendume, et nad ikka ise ka teaksid, mida meile tähendavad. Naised alustasid rühma mehisema poole hellitamist väikeste sammudega, kuid järjepidevalt: isemeisterdatud advendikalendrid pakkusid igal trennipäeval ülesande või maiustuse, hoides neid kuni jõuludeni üllatatud. Uue aasta esimesed kuud hoidsime neid trennides taas juba enda naeratuste ja keerutustega, kuni märtsi esimene nädalavahetus meid trennisaalist väljaspool kokku tõi.  Meestepäeva kulminatsiooniks planeerisid E-naised Tallinn - Viljandi nädalavahetuse. Alustasime päeva Ronimisministeeriumis. Juhendaja arvas, et tantsijatena on meil seinal liikumiseks igati eelis ning lõi seoseid valsisammuga. Kes seljatas radu valsi, polka, loogika või toore jõuga - omad vallutused tegid kõik. Võikupaus peetud pakkisime end autodesse ja sõitsime Suure-Jaani Tervisekotta, kus, nagu nimigi ütleb, võtsime vastu kogu pakutava tervise nii saunadest, mullivannist kui ka sellest ühest ja ainsast liutorust. Tolleks hetkeks oli meiega ühinenud ka ülejäänud naispere. Peale suplust keerasime roolid Viljandi poole.
 “Hommik Anuga” taustal mängimas ja pannkoogid laual auramas, andsime pühapäevale ühise laua taga avalöögi, mida jätkasime jalutuskäiguga Viljandi lossimägedes.  Märtsi algusega ulatasime teatepulga edasi meestele, kes nüüd enda tantsumaailma kodusadama laternatele latti ületavat üllatust nuputama hakkavad.  Kristin Parve
0 Comments
Ukraina sõjas kannatavad kõik - inimesed, loodus kui ka loomad, kes sõjaõuduste epitsentrisse jäänud on. Väga-väga paljud inimesed on olnud sunnitud oma kodud maha jätma ja selle kõige eest põgenema. Kes vähegi saanud on kaasa võtnud ka oma karvased-sulelised pereliikmed, et jõuda vähegi ohutumasse kohta, kuid üle terve Ukraina on ka meeletult palju loomade varjupaiku, keda kahjuks ohu eest ära viia ei ole võimalik. Nendele loomadele on enda eluga riskides appi jäänud palju väga vapraid varjupaigatöötajaid, kellele osutas Eestist oma abikäe Nähtamatud Loomad. Märtsi alguses organiseeris Nähtamatud Loomad abisaadetise Ukrainasse, kus kohalikele varjupaikadele saadeti loomatoitu, ravimeid, deso- ja kaitsevahendeid ning palju muid esmatarbekaupu. Kokku saadeti ühe suure reisibussi ja ühe kaubikuga Ukraina piiri äärde 3 tonni jagu abi, mis leidis sealt edasi tee Kiievi lähedastesse kõige kriitilisemas olukorras varjupaikadesse. Tagasi Eestisse tulles võtsid bussid omakorda peale 34 Ukraina sõjapõgenikku, kes läksid edasi Soome ning 14 koera ja ühe kassi, kes elavad hetkel Võrus karantiinikodudes. Väga suure abi osutasid sellele ettevõtmisele Kuljuse tantsijad, kes 4. märtsi reedesel varahommikul ei pidanud paljuks enda uneaega veidi lühemaks näpistada ning tulid appi toidukraami bussi peale laadima. Seoses bussijuhtidele kehtestatud sõiduaja piirangutega oli väga oluline, et buss väljuks ettenähtud ajal ja seega asjad saaksid hommikul kiiresti bussi paigutatud. Oli ülimalt südamlik vaatepilt näha, kuidas üsna lühikese etteteatamise peale reageeris nii palju inimesi ja kui nad hommikul, silmis tõsine missioonitunde pilk erinevaid toidu- ja muid abipakke bussi peale tassisid. Suurele reisibussile sai kokku tassitud ligi 2,5 tonni abi varjupaikadele ning selleks kulus meil kõigest umbes 20 minutit. Suur-suur aitäh kõikidele, kes said appi tulla ja oma panuse anda. Kuljuslased on parimad!  Töö on tehtud ja buss on valmis Ukraina poole teele asuma Ukrainast päästetud koerte ja kassiga saab tutvuda alloleval lingil. Mõned loomad on veel ka hoiu- ja päriskodude otsingutel, seega kui oled endale juba pikemalt plaaninud võtta mõne neljajalgse sõbra julgen neid omalt poolt kindlasti soovitada, sest kõik on väga sõbralikud ja mänguhimulised. Või siis vaata niisama pilte, mis nunnumeetri põhja löövad. https://nahtamatudloomad.ee/koduleidja#animals Silver Puulmann
|
