Peale korralikku kõhutäit MyShusi restoranis suundusid kõik koju, et panna selga peoriided ning siis Annabelli juures uuesti kokku saada. Esmalt oli plaan ühiselt ka linna edasi liikuda, kuid vaid plaaniks see jäigi. Annabelli juures sai mängitud nii mõnigi lauamäng ning toidulauas pooleli jäänud arutelusid jätkatud. Mina pidin kahjuks olema esimeste külaliste seas kes sammud kodu poole seadsid, sest pidin samal õhtul veel Võrumaale jõudma. Krabile jõudsin kella 4.00ks ning selgus, et siis jõudsid Annabelli juurest koju ka viimased seltsilised. Mina omalt poolt soovin tänada kõiki kabineti liikmeid, teiega on alati väga tore üritusi korraldada või ka niisama koos aega veeta. Teie aga kallid lugejad olge ka ise sel hooajal tegusad ja kui teile peaks keegi kabineti kohta pakkuma, siis võtke sellest pakkumisest kindlasti kinni. Meil saab nalja, ägedaid üritusi korraldada ja mis peamine Kuljuse käekäigule omalt poolt kaasa aidata. Karl Treial
0 Comments
Vahepeal on Kuljuse Kuulutaja olnud suvepuhkusel ning ka toimetuses on toimunud teatavad muudatused. Meie kallis peatoimetaja otsustas Kuljusest mõneks ajaks pausi teha ja taandub seetõttu ka kabineti tööst ning Kuulutaja peatoimetaja kohalt. Seetõttu proovin mina, keeletoimetaja, anda endast parima, et ka suvised Kuljuse seiklused saaksid kajastatud.  17.06.22-19.06.22 toimus Vilniuses üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus. Gaudeamus toimus sel korral juba 19. korda. Teekonda Leetu alustas Kuljuse töökas kollektiiv juba reede varahommikul. Nii mõnigi tantsija ei mäleta ilmselt teekonnast suurt midagi, sest kes vähegi suutis, see magas bussis nii palju kui vähegi võimalik, et olla trennides ergas ja välja puhanud. Sellegipoolest oli terve sõidu vältel korralik melu nende tantsijate poolt, kes magamisest suurt lugu ei pidanud. Bussi sõidu jooksul võis kuulda nii meie oma inimeste poolt dubleeritud Jääaega kui ka Arle ja Stefeni poolt improviseerides loodud raadiot, mis oma olemuselt meenutas esmalt pigem humoorikat jutusaadet.
Kontserdi toimumise asukoht oli väga huvitav. Nimelt toimus kontsert mäe otsas. Lava oli kolmest küljest ümbritsetud järskude tõusudega, millest kahel küljel olid pealtvaatajate jaoks istumiskohad.  Kontserdi eelsed proovipäevad olid üpriski pikad, kuid mitte niivõrd väsitavad, kuna ettevalmistus oli korralik. Harjumist vajas ehk see, et korraldusi jagati kolmes erinevas keeles nii eesti, läti kui ka leedu keeles. Veelgi iseäralikumaks muutis korralduste jagamise asjaolu, et tihtipeale jagati korraldusi erikeeltes samaaegselt. Vaatamata sellele saime me kogu vajaliku info kätte.
 Kontsert ise sujus kuigi kenasti ilma suuremate apsakate ja probleemideta. Lavakujundus ning graafika ekraanidel oli kena ning sobis väga hästi sealsesse atmosfääri. Esinemise lõpupoole võis taevas lendamas näha ka kolme raadioteeljuhitavat lindu, kes ilmselt pealtvaatajatele jätsid üpriski ehtsa mulje.  Peale kontserdi lõppu ei jäänudki muud üle kui kiirelt asjad bussi laadida ning asuda koduteele. Nii nagu Leedu poole sõites nii ka tagasiteel panid Arle ja Stefen püsti oma jutusaate, kuid poisid olid tagasiteel juba üpriski väsinud ning jutt asendus üpriski kiiresti Stefeni poolt valitud taustamuusika mängimisega. Tagasiteel Tallinnasse sõitsime läbi korraliku äikesetormi. Tagasi TTÜ parklasse saabusime esmaspäeval just nõnda vara, et kõige vintskemad tantsusõbrad said sealt praktiliselt otse tööle sõita.  Kokkuvõtteks võiks öelda, et kõik meie tantsuansambli liikmed said lisaks esinemisele veeta koos ka ühe veidi pikema nädalavahetuse kõige paremas seltskonnas ning suurepärastes ilmastikuoludes. Siia lõpetuseks palus isehakanud raadio (Kuulutaja Kuulutaja) teha ka pisikese kokkuvõtte Gaudeamuse nädalavahetusest, otseloomulikult andsime neile selleks võimaluse. Karl Treial LiiklusReede varahommikul märgati marsruudil Tallinn-Riia-Vilnius kiirbussi. Maanteel olevad liiklejad peaksid säilitama valmisoleku tee pealt eest ära tulla. Uut bussi kommenteeris ka Läti autokriitik Anna Gazi: „Tegemist on vaieldamatult Baltikumi kiireima ja mugavaima masinaga. Igaüks sellist elajat teedel hoida ei suuda, kõlbavad vaid kõige suurema kogemustevatsa ja vägevama vestiga Maarjamaa bussijuhid.“ IlmGaudeamuse nädalavahetus on läbivalt soe, tantsijaid kostitab lõõskav päike ning üksikud pilved. Kalnų pargis viibijatel soovitatakse eelistada pastelde asemel kingi, sest on teateid kuumal asfaltil kõrbenud taldadest. Soovituslik on kanda Kuljuse logoga peakatet ning juua ohtralt vett. Nokamütsi puudumisel soovitab 5-minute crafts lõigata Gaudeamuse riidekotile silmaaugud sisse ning seejärel kott pähe tõmmata. Pühapäeva öösel vastu esmaspäeva ilmus justkui eikuskilt terve Baltikumi kohale äikesetorm. Ööga tuli alla terve kuu jagu sademeid. Üks Leedu saurusekasvataja nentis, et temale kulus vihm väga ära. „Dinod olid nii kokku kuivanud, et kliendid ei leidnud neid enam üleski, nüüd on jälle kenad prisked ja pugivad šakotist.“ Läti põllumeeste ühingu esimees Viskas Vilja kurtis aga tormi üle: „Meie lehmad söövad märga rohtu ja lähevad lahjaks kätte ära, sedasi on kogu tänavune lehmakommi saak hukas!“ Teadus
KinnisvaraVilniuse majutushinnad on viimastel kuudel taevasse tõusnud, turiste paigutatakse nüüdseks juba lausa lautadesse. Ainult Eesti kõige jõukamad isikud, orkestrandid ja koorilauljad, saavad lubada kohti hotellides, kus leidub muude luksuste kõrval ka pistikuid ja akendega seinu. PoliitikaPärast Läti ja Eesti presidentide visiiti Leetu läksid vanahärrad kogemata vahetusse. Kaitsepolitsei avastas vea siis, kui president keeldus Kadriorus hommikusest Vana Tallinnast ning nõudis hoopis Riia Palsamit. Läti ametikaaslaseid teavitades nentisid viimased, et nad polnud samuti märganud, et vale president sai kaasa võetud. Nad olid küll täheldanud, et president venitab häälikuid, ent arvasid, et ta on lihtsalt reisimisest unine ja haigutab rääkides. SportLeedus toimunud erinevuste leidmise maailmameistrivõistlusel tegid Eesti sportlased Karl Treial ja Sirli Vahter paarisotsimise alal ajalugu. Juba poolfinaalis lõid nad isikliku rekordi jõudes tasemele 26, kuid finaalis ületasid nad kõige julgemategi lootused libastudes alles tasemel 80. Nädalavahetusel leidis aset ka IronCan 601.3, mis viis võistlejad Tallinnast Vilniusesse. Ultratriatloni aladeks olid tänavu tõstmine, tõusmine ning lõpuks joondumine. Pärast esimest ala oli näha, et paljud võistlejad on oma jõuvarud ammendanud, kuid visad sportlased vinnasid end Kalnų staadionile, kus joonduma pidid. Üks osaleja kommenteeris pärast võistlust: „Reede õhtune tõstmine läks kõigil hästi, kuid laupäeval teine ala algas juba nigelalt. Lõpuks veel viimane etapp pargis... rada oli väga raske, võttis lausa silme eest kirjuks.“ KulinaariaMichelini tähe saavutanud restorani Telks peakokk Ots Asai oma tähelennust: „Ma poleks seda kõike ilma riisita suutnud.“ Restoran on aastaid tõmmanud ligi huvilisi lähedalt ja kaugelt oma staarroogadega: leotatud „vorst“, ülikergelt marineeritud kurk ja porgand a la äädikas. Toitu mekkinud kunded julgesid öelda, et sellist elamust pole nad ühest toidukorrast vist terve elu jooksul saanud. Arle Kuura
Suvi on üks fantastiline aastaaeg. Ei tea kuidas Sinul, lugupeetud lugeja, aga minu jaoks on see ainus periood aastas, kus aju lihtsalt keeldub liigsest muretsemisest ning kasutab võimalust soojas ja päikesepaistelises ajavoolus kulgeda. Omad suve tavad on olemas ka Kuljusel, esimene nendest traditsiooniline lastekaitsepäeva kontsert Tallinna Lastehaigla hoovis, mis tänavu toimus juba 40. korda!  Päev ise ei olnud kõige päikeselisem, kuid Kuljus suutis kindlasti haigla siseõue sära ja elurõõmu luua. Esitusele läks ansambli laiahaardeline repertuaar ning esindatud olid kõik Kuljuse rühmad. Keset esinemist sadas ka vihma – ei tea kas oli see kokkusattumus või tingis seda naiste tantsitud vihmaloits? Kokkuvõtteks said tantsud ära tantsitud ning loodetavasti laste ning ka teiste pealtvaatajate päev paremaks muudetud.
Boriss Zahharov
Harjutamine teeb meistriks – nii sõnab tuntud ütlus. Tantsimine teeb tantsijaks ja rahvaga koos tantsimine rahvatantsijaks. Selleks et olla kuljuselane ei piisa aga ainuüksi rahva seas tantsimisest. Edu nõuab järjepidevust ja mõnikord tuleb kvaliteedi nimel suurendada kvantiteeti.
Laagri lõppedes olid tantsuansambli liikmed väsinud, kuid kindlasti rõõmsad tehtud töö üle. Koju liikudes said tantsijad jalgu puhata, muljeid jagada ning mõlgutada mõtteid juba tulevastel kontserditel laagris õpitu ja läbitöötatu ette kandmisele.
Boriss Zahharov
Tallinna Tehnikaülikooli kultuurikollektiivide emadepäeva kontsert "Kasvamise ilu" 07.05.202215/6/2022  Räägitakse, et ema on kõige lähedasem inimene maailmas. Arvestades seda, et just tema otsesel osalusel me siia ilma satume, saab öelda, et nendes sõnades on iva. Selle aasta hiliskevadel kasutas Kuljus võimalust emadele hingerõõmu pakkuda, esinedes koos teiste Tallinna Tehnikaülikooli kultuurikollektiividega Emadepäeva kontserdil vanas tuttavas Alexela kontserdimajas. Soe ning päikesepaisteline laupäev algas kultuurirahva jaoks Alexelas, kus markeeritud riietusruumide, häält lahti laulvate lauljate, sõrmi soojaks mängivate muusikute ning päkkasid sirutavate tantsijate taustal terve maja õhtuseks kontserdiks valmistus. Mis valesti see uuesti – nii pidi proovide jooksul nii mõndagi viltu läinud sammu või vääralt välja kukkunud nooti uuesti läbi mängima. See kõik aga võimaldas viimased nurgad siledaks lihvida ja täisvalmiduses oma emade ning teiste külaliste ette astuda. Kontsert sisaldas endas arvukalt etteasteid ning oli seetõttu jagatud suisa kaheks vaatuseks. Vältimaks lugeja tüütamist esinemiste kuiva sõnalise kirjeldusega, võtan asja lühidalt kokku: muusika ja tantsu kooslus jutustas vaatajatele mitmesuguseid lugusid, mis kindlasti nii mõndagi südant soojendas ja hingerõõmu pakkus. Muusikud andsid endast kindlasti parima, kuid just Kuljus oli see, kes lava elama pani. Osade tantsijate jaoks kujunes see esimeseks esinemiseks, seega nende suud said traditsiooniliselt šokolaadiga magusaks tehtud.  Mõistagi ei saanud selline üritus Alexelas ära lõppeda. Esinemised möödas ootas osalejaid Tehnikaülikoolis järelpidu, kus sai täita kõhtu maitsva söögiga, täiustada meeleolu šampusesõõmuga ning kindlasti ka nõrkumiseni tantsida. Kohal oli ka kõigile tuntud „Kriipsubaar OÜ“, mis toetas oma ressurssidega pidulisi, kellele tervitusklaas väheseks jäi. Päev sai läbi, elamus jäi seljataha, kuid peaasi on see, et saime järjekordselt üksteise elusid erksamaks muuta ja häid mälestusi juurde luua.  Boriss Zahharov
I don't care if Monday's blue, Tuesday's gray and Wednesday too, Thursday I don't care about you, It's Friday I'm in love.
Aeg–ajalt, mõistagi klubiruumis ja loomulikult teisipäevadel toimub meie pesapaigas kuljuslaste koosistumine. Kas õhtu keset nädalat tundub igav? Kas tahad kusagil aega veeta ja ei tea kus? Kas on soovi muusika saatel vestelda ja lauamänge mängida? Kui vähemalt ühele nendest küsimustest on vastus „Jah!“, siis tasub kindlasti ühest klubiteisipäevast läbi astuda. Seal saab kindlasti särtsu, et nädala algus üle elada ning ennast edukalt järjekordsesse armastatud reedesse veeretada. Kui me sind ikka veel veenda ei suutnud, siis küsi mõne oma rühmakaaslase käest, sest kolm klubiteisipäeva on juba toimunud ja sa ei taha ju ometigi neljandast ilma jääda!  Boriss Zahharov
Iga mees on oma saatuse sepp. Oma õnne valab iga Kuljuse mees individuaalselt, ansambli jätkusuutlikkuse eest vastutame aga kollektiivselt. Tagamaks väärika Kuljuse esindamise tulevasel Meeste Tantsupeol, tulid Kuljuse sellid ühel veebruari nädalavahetusel kokku, et oma tantsud ära lihvida ning läikima lüüa.  Vältimaks korralagedust, jagati rühmad kaheks: I ja II toimetasid laupäeval, III ning Kelluke pühapäeval. Trennide ajal valitses range, lausa „sõjaväeline kord“, kus mehed vastuvaidlematult treenerite käske täitsid ning pea püsti tantsusammus astusid. Tähelepanelikkus ning täpsus polnud kadunud ka õhtuseks peoks, kuhu I rühm pärast trenni suundus ning kust III rühm pühapäeval otse trenni ilmus.  Higi lendas, liigesed raksusid ning mõnikord tahtis isegi mõni ropp sõna väsimusest üle huuli lipsata. Kõik see oli aga tulemust väärt, sest meeste tantsud muutusid võib-olla mitte just kullaks, aga pronksiks kohe kindlasti. Boriss Zahharov
Novembrist märtsini - just niikaua kestis meestepäev E-rühmas. Aus vastus on, et tegelikult on mehed meile iga päev sama säravad kui novembrikuus, aga kord aastas pühendume, et nad ikka ise ka teaksid, mida meile tähendavad. Naised alustasid rühma mehisema poole hellitamist väikeste sammudega, kuid järjepidevalt: isemeisterdatud advendikalendrid pakkusid igal trennipäeval ülesande või maiustuse, hoides neid kuni jõuludeni üllatatud. Uue aasta esimesed kuud hoidsime neid trennides taas juba enda naeratuste ja keerutustega, kuni märtsi esimene nädalavahetus meid trennisaalist väljaspool kokku tõi.  Meestepäeva kulminatsiooniks planeerisid E-naised Tallinn - Viljandi nädalavahetuse. Alustasime päeva Ronimisministeeriumis. Juhendaja arvas, et tantsijatena on meil seinal liikumiseks igati eelis ning lõi seoseid valsisammuga. Kes seljatas radu valsi, polka, loogika või toore jõuga - omad vallutused tegid kõik. Võikupaus peetud pakkisime end autodesse ja sõitsime Suure-Jaani Tervisekotta, kus, nagu nimigi ütleb, võtsime vastu kogu pakutava tervise nii saunadest, mullivannist kui ka sellest ühest ja ainsast liutorust. Tolleks hetkeks oli meiega ühinenud ka ülejäänud naispere. Peale suplust keerasime roolid Viljandi poole.
 “Hommik Anuga” taustal mängimas ja pannkoogid laual auramas, andsime pühapäevale ühise laua taga avalöögi, mida jätkasime jalutuskäiguga Viljandi lossimägedes.  Märtsi algusega ulatasime teatepulga edasi meestele, kes nüüd enda tantsumaailma kodusadama laternatele latti ületavat üllatust nuputama hakkavad.  Kristin Parve
Ukraina sõjas kannatavad kõik - inimesed, loodus kui ka loomad, kes sõjaõuduste epitsentrisse jäänud on. Väga-väga paljud inimesed on olnud sunnitud oma kodud maha jätma ja selle kõige eest põgenema. Kes vähegi saanud on kaasa võtnud ka oma karvased-sulelised pereliikmed, et jõuda vähegi ohutumasse kohta, kuid üle terve Ukraina on ka meeletult palju loomade varjupaiku, keda kahjuks ohu eest ära viia ei ole võimalik. Nendele loomadele on enda eluga riskides appi jäänud palju väga vapraid varjupaigatöötajaid, kellele osutas Eestist oma abikäe Nähtamatud Loomad. Märtsi alguses organiseeris Nähtamatud Loomad abisaadetise Ukrainasse, kus kohalikele varjupaikadele saadeti loomatoitu, ravimeid, deso- ja kaitsevahendeid ning palju muid esmatarbekaupu. Kokku saadeti ühe suure reisibussi ja ühe kaubikuga Ukraina piiri äärde 3 tonni jagu abi, mis leidis sealt edasi tee Kiievi lähedastesse kõige kriitilisemas olukorras varjupaikadesse. Tagasi Eestisse tulles võtsid bussid omakorda peale 34 Ukraina sõjapõgenikku, kes läksid edasi Soome ning 14 koera ja ühe kassi, kes elavad hetkel Võrus karantiinikodudes. Väga suure abi osutasid sellele ettevõtmisele Kuljuse tantsijad, kes 4. märtsi reedesel varahommikul ei pidanud paljuks enda uneaega veidi lühemaks näpistada ning tulid appi toidukraami bussi peale laadima. Seoses bussijuhtidele kehtestatud sõiduaja piirangutega oli väga oluline, et buss väljuks ettenähtud ajal ja seega asjad saaksid hommikul kiiresti bussi paigutatud. Oli ülimalt südamlik vaatepilt näha, kuidas üsna lühikese etteteatamise peale reageeris nii palju inimesi ja kui nad hommikul, silmis tõsine missioonitunde pilk erinevaid toidu- ja muid abipakke bussi peale tassisid. Suurele reisibussile sai kokku tassitud ligi 2,5 tonni abi varjupaikadele ning selleks kulus meil kõigest umbes 20 minutit. Suur-suur aitäh kõikidele, kes said appi tulla ja oma panuse anda. Kuljuslased on parimad!  Töö on tehtud ja buss on valmis Ukraina poole teele asuma Ukrainast päästetud koerte ja kassiga saab tutvuda alloleval lingil. Mõned loomad on veel ka hoiu- ja päriskodude otsingutel, seega kui oled endale juba pikemalt plaaninud võtta mõne neljajalgse sõbra julgen neid omalt poolt kindlasti soovitada, sest kõik on väga sõbralikud ja mänguhimulised. Või siis vaata niisama pilte, mis nunnumeetri põhja löövad. https://nahtamatudloomad.ee/koduleidja#animals Silver Puulmann
Esimese ja kolmanda rühma ühispeo idee oli tekkinud juba uusaastapeol, ent ajad olid kiired ning ideeks ta mõneks ajaks jäigi. Siiski jõuti lõpuks ühisele nõule, et linnalaagriga sisustatud nädalavahetus on ideaalne selleks vahvaks ettevõtmiseks. Kuupäev pandi paika ja muu jäi jooksvalt lahendada. Vahepeal muutus olukord ärevaks, sest kooliga ruumide rendis kokkuleppele ei jõutud, kuid hädast päästis välja Rika, kes pakkus välja, et ta võib seltskonda oma kodus võõrustada. Jõudiski kätte kauaoodatud nädalavahetus (02.04.2022). Esimese rühma mehed olid õhtuks juba tunde tantsinud, kuid laupäev polnud veel kaugeltki läbi. Tuli end kiirelt ära pesta ja valmis sättida ning siht Suurupisse seada. Ükshaaval saabusid autod koos kummagi rühma tantsijatega ning peagi täitis elutuba korralik melu. Lauad olid kaetud kõiksugu hea paremaga, perenaise tehtud soojad pestosaiad täitsid ahjust väljudes kogu köögi isuäratava lõhnaga. Kui esialgne elevus oli natukene vaibunud, siis oli aeg mängudeks.  Kindlustamaks seda, et kõigil üksteise nimed selged on, tagusime esimesed kümmekond minutit üksteist ajalehega vastu pead. Teatavasti jääb sedasi paremini meelde. Mäluharjutused ja ajuraginad sellega ei piirdunud, moodustati tiimid ning ees ootas Arle koostatud mälumäng. Küsimusi oli nii matuserituaalide, taluelanike kui ka riigipeade kohta. Võitjatiimiks osutus tiim Cama-2, mille liikmeteks olid Coco, Anett, Meelis ja Asso. Palju õnne tubli saavutuse eest! Suurimad võitjad on mälumängus aga alati need, kes kõige rohkem uut teada saavad. Kuna suur mõtlemine oli tantsijad ära väsitanud, siis otsustati teha söögipaus ning natuke ajusid puhata. Kõhud ja klaasid täidetud, jätkati mängudega. Ruum täitus muusika ja kõiksugu põnevate tantsuliigutustega, mille seast oma kaaslast otsiti. Järk-järgult langesid aeglasemad välja ning vaid kõige visamad ja kärmemad said edasi tantsida. Pärast võidupaari välja selgitamist oli nii öelda ametlik osa lõppenud ja kibelejad vuhasid saunatama. Elutoas ringi jalutades võis kohata eri nurkades käimas olevat kõiksugu imemänge. Kindlasti sai nii mõnigi omale varasalve paar uut mänguideed. Õhtu jätkus meeleolukalt, kuid kuna järgmisel päeval ootas kolmanda rühma noormehi linnalaager, siis oli mõistlik mingi hetk une kasuks otsustada. See ei tähendanud küll seda, et pidu oleks liialt vara lõppenud. Kõige väsimatumad ja kartmatumad suundusid lausa edasi kuljuse klubiruumi, kus pidu edasi läks. Hommikul aulasse kogunedes oldi aga tantsuks valmis ning laager möödus igati töiselt. Pärast trenni koju jõudes viskus ilmselt nii mõnigi siiski otse voodisse ning magas oma unetunnid esmaspäevani täis. Tänud Rikale võõrustamast ning jääme järgmist lõbusat ühispidu ootama! Arle-Martin Kuura
|
