|
Ukraina sõjas kannatavad kõik - inimesed, loodus kui ka loomad, kes sõjaõuduste epitsentrisse jäänud on. Väga-väga paljud inimesed on olnud sunnitud oma kodud maha jätma ja selle kõige eest põgenema. Kes vähegi saanud on kaasa võtnud ka oma karvased-sulelised pereliikmed, et jõuda vähegi ohutumasse kohta, kuid üle terve Ukraina on ka meeletult palju loomade varjupaiku, keda kahjuks ohu eest ära viia ei ole võimalik. Nendele loomadele on enda eluga riskides appi jäänud palju väga vapraid varjupaigatöötajaid, kellele osutas Eestist oma abikäe Nähtamatud Loomad. Märtsi alguses organiseeris Nähtamatud Loomad abisaadetise Ukrainasse, kus kohalikele varjupaikadele saadeti loomatoitu, ravimeid, deso- ja kaitsevahendeid ning palju muid esmatarbekaupu. Kokku saadeti ühe suure reisibussi ja ühe kaubikuga Ukraina piiri äärde 3 tonni jagu abi, mis leidis sealt edasi tee Kiievi lähedastesse kõige kriitilisemas olukorras varjupaikadesse. Tagasi Eestisse tulles võtsid bussid omakorda peale 34 Ukraina sõjapõgenikku, kes läksid edasi Soome ning 14 koera ja ühe kassi, kes elavad hetkel Võrus karantiinikodudes. Väga suure abi osutasid sellele ettevõtmisele Kuljuse tantsijad, kes 4. märtsi reedesel varahommikul ei pidanud paljuks enda uneaega veidi lühemaks näpistada ning tulid appi toidukraami bussi peale laadima. Seoses bussijuhtidele kehtestatud sõiduaja piirangutega oli väga oluline, et buss väljuks ettenähtud ajal ja seega asjad saaksid hommikul kiiresti bussi paigutatud. Oli ülimalt südamlik vaatepilt näha, kuidas üsna lühikese etteteatamise peale reageeris nii palju inimesi ja kui nad hommikul, silmis tõsine missioonitunde pilk erinevaid toidu- ja muid abipakke bussi peale tassisid. Suurele reisibussile sai kokku tassitud ligi 2,5 tonni abi varjupaikadele ning selleks kulus meil kõigest umbes 20 minutit. Suur-suur aitäh kõikidele, kes said appi tulla ja oma panuse anda. Kuljuslased on parimad!  Töö on tehtud ja buss on valmis Ukraina poole teele asuma Ukrainast päästetud koerte ja kassiga saab tutvuda alloleval lingil. Mõned loomad on veel ka hoiu- ja päriskodude otsingutel, seega kui oled endale juba pikemalt plaaninud võtta mõne neljajalgse sõbra julgen neid omalt poolt kindlasti soovitada, sest kõik on väga sõbralikud ja mänguhimulised. Või siis vaata niisama pilte, mis nunnumeetri põhja löövad. https://nahtamatudloomad.ee/koduleidja#animals Silver Puulmann
0 Comments
Esimese ja kolmanda rühma ühispeo idee oli tekkinud juba uusaastapeol, ent ajad olid kiired ning ideeks ta mõneks ajaks jäigi. Siiski jõuti lõpuks ühisele nõule, et linnalaagriga sisustatud nädalavahetus on ideaalne selleks vahvaks ettevõtmiseks. Kuupäev pandi paika ja muu jäi jooksvalt lahendada. Vahepeal muutus olukord ärevaks, sest kooliga ruumide rendis kokkuleppele ei jõutud, kuid hädast päästis välja Rika, kes pakkus välja, et ta võib seltskonda oma kodus võõrustada. Jõudiski kätte kauaoodatud nädalavahetus (02.04.2022). Esimese rühma mehed olid õhtuks juba tunde tantsinud, kuid laupäev polnud veel kaugeltki läbi. Tuli end kiirelt ära pesta ja valmis sättida ning siht Suurupisse seada. Ükshaaval saabusid autod koos kummagi rühma tantsijatega ning peagi täitis elutuba korralik melu. Lauad olid kaetud kõiksugu hea paremaga, perenaise tehtud soojad pestosaiad täitsid ahjust väljudes kogu köögi isuäratava lõhnaga. Kui esialgne elevus oli natukene vaibunud, siis oli aeg mängudeks.  Kindlustamaks seda, et kõigil üksteise nimed selged on, tagusime esimesed kümmekond minutit üksteist ajalehega vastu pead. Teatavasti jääb sedasi paremini meelde. Mäluharjutused ja ajuraginad sellega ei piirdunud, moodustati tiimid ning ees ootas Arle koostatud mälumäng. Küsimusi oli nii matuserituaalide, taluelanike kui ka riigipeade kohta. Võitjatiimiks osutus tiim Cama-2, mille liikmeteks olid Coco, Anett, Meelis ja Asso. Palju õnne tubli saavutuse eest! Suurimad võitjad on mälumängus aga alati need, kes kõige rohkem uut teada saavad. Kuna suur mõtlemine oli tantsijad ära väsitanud, siis otsustati teha söögipaus ning natuke ajusid puhata. Kõhud ja klaasid täidetud, jätkati mängudega. Ruum täitus muusika ja kõiksugu põnevate tantsuliigutustega, mille seast oma kaaslast otsiti. Järk-järgult langesid aeglasemad välja ning vaid kõige visamad ja kärmemad said edasi tantsida. Pärast võidupaari välja selgitamist oli nii öelda ametlik osa lõppenud ja kibelejad vuhasid saunatama. Elutoas ringi jalutades võis kohata eri nurkades käimas olevat kõiksugu imemänge. Kindlasti sai nii mõnigi omale varasalve paar uut mänguideed. Õhtu jätkus meeleolukalt, kuid kuna järgmisel päeval ootas kolmanda rühma noormehi linnalaager, siis oli mõistlik mingi hetk une kasuks otsustada. See ei tähendanud küll seda, et pidu oleks liialt vara lõppenud. Kõige väsimatumad ja kartmatumad suundusid lausa edasi kuljuse klubiruumi, kus pidu edasi läks. Hommikul aulasse kogunedes oldi aga tantsuks valmis ning laager möödus igati töiselt. Pärast trenni koju jõudes viskus ilmselt nii mõnigi siiski otse voodisse ning magas oma unetunnid esmaspäevani täis. Tänud Rikale võõrustamast ning jääme järgmist lõbusat ühispidu ootama! Arle-Martin Kuura
5. märtsil seadis II rühm sammud Pirita Marinasse, kus ees oli ootamas midagi sportlikku. Nimelt saime järele proovida taipoksi trenni! 
Meeleolukat pildi- ja videomaterjali leiate siit. Lenne Grettel Leitmaa ja Karl Treial
Esimesed „Kuljuse müügimehed“ olid kohal juba enne noorte külastajate ilmumist, et viimase ettevalmistusena kogu tehnika üles seada. Taaskord tõestasid meie noormehed, et nende jaoks pole mitte ühtegi ületamatut probleemini ning vaatamata väikestele viperustele sai tehnika õigeaegselt valmis seatud. Ürituse alguses oli valgete Kuljuse särkide kandjaid vähe, kuid päeva jooksul tuli meid aina juurde. Lõpuks kogunes korralik kamp, kes inimesi tantsuansambli tutvustamiseks järjest rajalt maha võtsid. Otseloomulikult tantsiti vabadel hetkedel ka isekeskis võidu. Kuljuse boksi said meelitatud kõik vähegi huvitatud ilmega gümnasistid, et nendega juttu ajada ja neid küpsistega võõrustada. Kõik uudistajad lükati esimesel võimalusel ka Just Dance´i abil jalga keerutama. Osavaimatele anti ilusa Kuljuse logoga kleeps kaasa, et nad meid ilmtingimata ei unustaks ning ülikooli astudes meiega sama säravsilmsetena liituksid.  Päeva kõige pingelisemaks momendiks kujunes hetk, mil külaliste voog oli hõredaim. Nimelt leidsid meid üles Majandusteaduskonna Üliõpilaskogu esindajad, kel oli üllatus varuks, nimelt soovisid nad meiega võistutantsida! Nii algas dance-off, kus seisid silmitsi kaks Kuljuse noormeest ja kaks Majandusteaduskonna Üliõpilaskogu neiut. Tantsijatena eeldasime, et võit on juba ette garanteeritud, kuid üllatusena olid tüdrukute jalad üsnagi nobedad. Võistlejate näod olid pingutusest punased, higi lendas siia-sinna… Tantsulahingu lõpptulemuseks kujunes aus viik ning võistlus lõpetati viisaka käepigistusega. Selliste seikade tõttu ei saanud päeva jooksul kordagi igav hakata, sest koguaeg sai midagi uut ja põnevat välja mõeldud. Tuleb tõdeda, et Tudengielu mess oli Kuljuse jaoks igati edukas! Karolina Lillemets
Kuigi vastlapäev on teatavasti noorkuu teisipäev vahetult enne tuhkapäeva, siis meie rühm otsustas vahvat püha veidike varem tähistada. Veebruari viimasel päeval, kui trenn oli lõppenud ja tudengimajas kõik avatud uste päeva tarbeks üles pandud, seadsime sammud mööda Nõmme mäenõlva ülespoole. Pärast väikest retke pimedas metsas tervitas meid kaunis lumine lagendik Rahumäe külje all. Kuigi oli üpriski pime, siis nägime siiski meie ees laiuvat metsa ning selle taga ka Tallinna öiseid tulesid. Need, kellel oli kelk kaasa võetud, asetasid selle julgelt maha ning ennast sinna otsa. Kui keegi eeslaiuvasse pimedusse vuhises, siis võis üsna pea kuulda kilkeid, kui kelgutajad mõnest hüpekast korraliku hooga üle panid. Kõige pikemad liud tehti lausa metsa ääreni välja, nii et tõotab hea linasaak tulla. Kuna kelke oli kambapeale vaid mõned, siis tuli vahetevahel mäenõlvalt leitud prügikotiga rahulduda, mis endale mähkmeiks ümber sõlmiti ning seejärel suure hurraaga mäest alla libiseti. Kilkeid, karjeid ja naeru kõlas too õhtu metsast igatahes rohkelt, kuid lõpuks pidid ka kõige visamad mäenõlvast üles jooksmise väsimusele alla vanduma. Vana männi juurtel, nagu kanad õrrel, istudes, nautisime tähistaevast, mida selge ilma tõttu kenasti näha oli. Kuna külm hakkas veidi ligi tikkuma, siis seadsime kõik sammud kodu poole.  Kodus sai õhtul märjad riided radiaatorile heita, sooja teed rüübata ja oma põrutada saanud istumislihast lohutada. Kogemus oli seda siiski igati väärt ning jääme põnevil järgmist rühmaüritust ootama, mis ei pruugigi teab kui kaugel olla. Arle Kuura
  22. veebruaril tähistas Tallinna Tehnikaülikool piduliku aktusega Eesti Vabariigi 104. aastapäeva. Otseloomulikult ei saa pea ükski aktus toimuda ilma meie tööka Kuljuse pere osaluseta. Sel korral olime lippuriteks ning andsime üle ka autasustamisel lilli. Kuljuse toimetus soovib omalt poolt tunnustada Sirlit, Lennet, Silvit, Rikat, Stefenit ja Reigot, kes meid aktusel esindasid. Karl Treial 
Ürituse teiseks eesmärgiks oli mõnusalt aega veeta ja sotsialiseeruda, millega alustati siis, kui traditsiooniline osa sai kuulatud. Selle plaani teostamiseks oli ette valmistatud laiahaardeline instrumentaarium. Õhtule lisasid värve juurde mitmesugused tegevused – alustades klassikalistest ning ajusid ragistavatest lauamängudest, jätkates verevoolu kiirendava just dance-iga ja lõpetades taibukust proovilepanevate seltskonnamängudega. Puudust ei tulnud tunda ei vestlustest, naerust ega ka rahvaviisi saatel jala keerutamisest.
Traditsioonide õhtu on eriline üritus, mille lõpp on tõesti millegi uue algus. Tavaks on, et peojärgsel varahommikul minnakse koos teiste tudengitega Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva tähistama - nii tehti ka sel korral. Kõige vastupidavamad tantsijad suutsid terve öö üleval olla ning enne päikesetõusu klubiruumist otse lipuheiskamisele suunduda. Toompeal liitus nendega Kuljuse lipumeeskond. Sealt alustati tipikate rongkäiku, läbiti mitmed kontroll-punktid ning lõpetati Dublineris, kus sai soojenduseks teed-kohvi juua, kõhutäiteks saiakesi süüa ja enne laialiminekut viimaseid muljeid vahetada. Boriss Zahharov   Ajaarvamine kujunes ajaloo jooksul välja igasugu mõõtmiste ja taevakehade jälgimise tulemusena. Nagu lugeja arvatavasti teab, on aasta jagatud kaheteistkümneks kuuks, ning vähemalt meie geograafilises asukohas tähistatakse uut aastat siis kui detsembri viimane päev lõpule jõuab. Kuljuse kontekstis on aga uusaastapeo tavapäraseks toimumise hetkeks jaanuari lõpp/veebruari algus. Ei tea millest selline hilinemine tingitud on, aga nagu ikka – parem hilja, kui mitte kunagi! Viimase paari aasta jooksul on vast iga inimene vähemalt korra ühel või teisel moel laboritööga seotud olnud. Kuljuse uusaastapidu püsis samuti ajastu vaimus, seega käesoleva aasta 5. veebruari õhtul kogunesid tantsijad “Katse 22“ nimelisse laborisse. Astudes Glehni lossi uste vahele võis külaline tunda ennast justkui Frankensteini katakombides, olles ümbritsetud ühelt poolt katseklaaside, helendavate vedelike ja suitsevate substantsidega, ning teiselt - ringi hulkuvate teadlaste, bakterite, katsejäneste ja muude chemistry-liste tegelastega. Kuna tegemist oli Kuljuse laboriga, siis teadustööga võrreldes omas jalgade keerutamine kõrgemat prioriteeti. Sel korral oli laval särtsakas ühe-mehe-bänd, kes külalistesse tantsupisiku sisse süstis. Tantsuelamuse ja sotsialiseerimise hõlbustamiseks olid kasutusel tantsukaardid, mis käiku läksid ja tantsupõranda kuumemaks kütsid. Igal tantsukaardil olid lisaks paariliste nimekirjale kirjas viited ülesannetele, mille sisu sai näha spetsiaalses Mendelejevi tabelis. Seeläbi tekkis võimalus lisaks jalgade keerutamisele praktiseerida ka nupukust ja leidlikkust.
Ühel hetkel, kui tantsud tantsitud, etteasted etendatud, mängud mängitud ja kriipsud üles kriipsutatud, oli aeg õhtu põhitoiminguks – traditsiooniliseks™ õnnevalamiseks. Nagu ikka – valati õnne, löödi šampuse klaasidega proosit ning sooviti õnne uude aastasse. Sama traditsiooniline nagu õnnevalaminegi, on ka igasugu Kuljuse pidustuse muundumine seljankaks, kus näeb rahvaviisi saatel tantsimist, pindade koristamist ning kriibsubaari viimase resursijäägi elimineerimist. 2022. aasta uusaastapidu ei olnud esimene ja kindlasti ka mitte viimane kord, kui eelnevalt kirjeldatud teoreem tõestust leidis. Iga lõpp on millegi algus ja võib-olla mõni algus on ka millegi lõpp. Nii sai otsa ka meie meeleolukas õhtu, mille järel sai olevik jätkata olemist, minevik minemist, ja tulevik – tulemist. Boriss Zahharov 
|
