|
Novembrist märtsini - just niikaua kestis meestepäev E-rühmas. Aus vastus on, et tegelikult on mehed meile iga päev sama säravad kui novembrikuus, aga kord aastas pühendume, et nad ikka ise ka teaksid, mida meile tähendavad. Naised alustasid rühma mehisema poole hellitamist väikeste sammudega, kuid järjepidevalt: isemeisterdatud advendikalendrid pakkusid igal trennipäeval ülesande või maiustuse, hoides neid kuni jõuludeni üllatatud. Uue aasta esimesed kuud hoidsime neid trennides taas juba enda naeratuste ja keerutustega, kuni märtsi esimene nädalavahetus meid trennisaalist väljaspool kokku tõi.  Meestepäeva kulminatsiooniks planeerisid E-naised Tallinn - Viljandi nädalavahetuse. Alustasime päeva Ronimisministeeriumis. Juhendaja arvas, et tantsijatena on meil seinal liikumiseks igati eelis ning lõi seoseid valsisammuga. Kes seljatas radu valsi, polka, loogika või toore jõuga - omad vallutused tegid kõik. Võikupaus peetud pakkisime end autodesse ja sõitsime Suure-Jaani Tervisekotta, kus, nagu nimigi ütleb, võtsime vastu kogu pakutava tervise nii saunadest, mullivannist kui ka sellest ühest ja ainsast liutorust. Tolleks hetkeks oli meiega ühinenud ka ülejäänud naispere. Peale suplust keerasime roolid Viljandi poole.
 “Hommik Anuga” taustal mängimas ja pannkoogid laual auramas, andsime pühapäevale ühise laua taga avalöögi, mida jätkasime jalutuskäiguga Viljandi lossimägedes.  Märtsi algusega ulatasime teatepulga edasi meestele, kes nüüd enda tantsumaailma kodusadama laternatele latti ületavat üllatust nuputama hakkavad.  Kristin Parve
0 Comments
Esimese ja kolmanda rühma ühispeo idee oli tekkinud juba uusaastapeol, ent ajad olid kiired ning ideeks ta mõneks ajaks jäigi. Siiski jõuti lõpuks ühisele nõule, et linnalaagriga sisustatud nädalavahetus on ideaalne selleks vahvaks ettevõtmiseks. Kuupäev pandi paika ja muu jäi jooksvalt lahendada. Vahepeal muutus olukord ärevaks, sest kooliga ruumide rendis kokkuleppele ei jõutud, kuid hädast päästis välja Rika, kes pakkus välja, et ta võib seltskonda oma kodus võõrustada. Jõudiski kätte kauaoodatud nädalavahetus (02.04.2022). Esimese rühma mehed olid õhtuks juba tunde tantsinud, kuid laupäev polnud veel kaugeltki läbi. Tuli end kiirelt ära pesta ja valmis sättida ning siht Suurupisse seada. Ükshaaval saabusid autod koos kummagi rühma tantsijatega ning peagi täitis elutuba korralik melu. Lauad olid kaetud kõiksugu hea paremaga, perenaise tehtud soojad pestosaiad täitsid ahjust väljudes kogu köögi isuäratava lõhnaga. Kui esialgne elevus oli natukene vaibunud, siis oli aeg mängudeks.  Kindlustamaks seda, et kõigil üksteise nimed selged on, tagusime esimesed kümmekond minutit üksteist ajalehega vastu pead. Teatavasti jääb sedasi paremini meelde. Mäluharjutused ja ajuraginad sellega ei piirdunud, moodustati tiimid ning ees ootas Arle koostatud mälumäng. Küsimusi oli nii matuserituaalide, taluelanike kui ka riigipeade kohta. Võitjatiimiks osutus tiim Cama-2, mille liikmeteks olid Coco, Anett, Meelis ja Asso. Palju õnne tubli saavutuse eest! Suurimad võitjad on mälumängus aga alati need, kes kõige rohkem uut teada saavad. Kuna suur mõtlemine oli tantsijad ära väsitanud, siis otsustati teha söögipaus ning natuke ajusid puhata. Kõhud ja klaasid täidetud, jätkati mängudega. Ruum täitus muusika ja kõiksugu põnevate tantsuliigutustega, mille seast oma kaaslast otsiti. Järk-järgult langesid aeglasemad välja ning vaid kõige visamad ja kärmemad said edasi tantsida. Pärast võidupaari välja selgitamist oli nii öelda ametlik osa lõppenud ja kibelejad vuhasid saunatama. Elutoas ringi jalutades võis kohata eri nurkades käimas olevat kõiksugu imemänge. Kindlasti sai nii mõnigi omale varasalve paar uut mänguideed. Õhtu jätkus meeleolukalt, kuid kuna järgmisel päeval ootas kolmanda rühma noormehi linnalaager, siis oli mõistlik mingi hetk une kasuks otsustada. See ei tähendanud küll seda, et pidu oleks liialt vara lõppenud. Kõige väsimatumad ja kartmatumad suundusid lausa edasi kuljuse klubiruumi, kus pidu edasi läks. Hommikul aulasse kogunedes oldi aga tantsuks valmis ning laager möödus igati töiselt. Pärast trenni koju jõudes viskus ilmselt nii mõnigi siiski otse voodisse ning magas oma unetunnid esmaspäevani täis. Tänud Rikale võõrustamast ning jääme järgmist lõbusat ühispidu ootama! Arle-Martin Kuura
|
